Hommikune äratus on viimasel ajal varajaseks nihkunud. Marit ärkab koidikul, kukub häälitsema ja naerma ning ega mul muud üle jää kui end üles vedada. Õnneks on olemas kohvi. Mõistagi tuleks seda juua mustalt, kuid hetkel on mul suurepärane põhjus, miks seda juua piima ja vahukoorega. Varasemalt olin veendunud, et vahukoor rikub hea kohvi. Nüüd aga on selgunud, et vanillisuhkruga vahustatud koor muudab selle tõeliseks varahommikuseks naudinguks.

Hea küll, söögi juttu ka. Eile tegime jälle laari leiba. Nagu alati on üks päts ikka päikesekuivatatud tomatite, sibulate ja seemnetega. Teise tegin sel korral aga ploomide, rosinate, kreeka- ja india pähklite ning mooniseemnetega. Küpsetamisel katsetasin Ragne blogist
leitud meetodit ehk siis küpsetasin veevanni kohal leiba aeg-ajalt veega pintseldades järgmistel temperatuuridel:

250 kraadi juures 20 min
220 kraadi juures 12-15 min
200 kraadi juures 12-15 min
180 kraadi juures 10 min

Koorik jäi tõesti mõnusalt pehme. Varasemalt küpsetasin alati 20 minutit 250 kraadi juures ja seejärel fooliumi all 60 minutit 220 kraadi juures, kuid koorik tuli paks ja minu jaoks liiga krõbe (mees on teisel arvamusel).