Pühapäeval katsetasime oma uut grilli. Selle tarbeks marineerisin eile lõhet. Kõrvale värske salat ning päikesekuivatatud tomatite ja sibulaga leib. Grillitud lõhe
900 g lõhefileed
120 ml maapähkli õli
60 ml sojakastet
60 ml balsami äädikat
25 g hakitud rohelisi sibulapealseid
15 g pruuni suhkrut
2 peeneks hakitud küüslaugu küünt
3 g jahvatatud ingverit
6 g purustatud punase pipra helbeid
5 ml seesami õli
3 g soola
900 g lõhefileed
120 ml maapähkli õli
60 ml sojakastet
60 ml balsami äädikat
25 g hakitud rohelisi sibulapealseid
15 g pruuni suhkrut
2 peeneks hakitud küüslaugu küünt
3 g jahvatatud ingverit
6 g purustatud punase pipra helbeid
5 ml seesami õli
3 g soola
Alustuseks lõikan filee tükkideks ja jätan ootele. Seejärel segan kausis omavahel kokku kõik marinaadi koostisosad ning uputan fileetükid marinaadi. Vahel olen laste meeleheaks jätnud ka pipra lisamata. Enne grillimist hoian kala kaanega anumas marinaadis vähemalt 4 tundi, vahel ka järgmise päevani.
Leivaks otsustasime sel korral teha päikesekuivatatud tomatite ja sibulaga leiba. Tegelikult paneme päikesekuivatatud tomateid pea alati leiva sisse. Leiba tegime siis nii, et üleöö käärinud juuretisele lisasin leivasiirupit ja soola, tükeldatud päiksekuivatatud tomatid, õrnalt praetud sibula, provence maitseainesegu, päevalilleseemneid, linaseemneid ning siis linnase- ja rukkijahu koguses, mis jättis õige paksusega ja piisavalt tumeda taigna. Taignal lasin soojas kerkida sel korral 5 tundi.
Magustoiduks tegime nostalgilise hõnguga sefiiritäidisega vahvleid.
Sefiir
4 munavalget
400 g tuhksuhkrut
100 ml arooniamahla
1 tl sidrunhapet
Mahlast, suhkrust ja sidrunhappest keetsin madalal tulel pidevalt segades siirupi. Kuna keetsin põhjakõrbemise hirmus tõesti madalal tulel, siis podises siirup pliidil ligi 25 minutit. Umbes 10 minutit enne siirupi valmimist hakkasin munavalgeid vahustama ja siirupi valmimisel lisasin selle munavalgetele neid jätkuvalt vahustades. Edasi vahustasin veel umbes 15 minutit. Tulemina sain väga tugeva, kuid üsna maitsetu sefiiri. See tähendab, et mulle oleks hapum meeldinud (arooniamahl pole just kõige parem valik, kuid see oli ainus, mida külmikust leidsin), kuigi teistele pereliikmetele maitsest seegi väga.
Vahvleid otsustasin sel korral teha Mari-Liisi katse-eksitusmeetodil väljakujunenud retsepti järgi. Retsepti valiku üheks aluseks oli see, et Mari-Liisi sõnul saavad sel viisil head krõbedad vahvlid. Ja tõepoolest olid head krõbedad ja maitsvad (kuigi ma järgmisel korral paneks natuke rohkem suhkrut). Torbikute keeramiseks aga natuke liiga krõbedad, nii et selleks otstarbeks peaks tegema ikkagi mõne teise retsepti alusel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar